Studio108


Lapseootel emade joogas osalejate tagasiside peale sünnitust:

Tagasiside Aale-Triinu tundides osalejatelt -
KAS ja KUIDAS aitas joogakogemus sünnitusel:
(Oled teretulnud jagama samuti oma kogemust kirjutades: anjani1008(ät)gmail.com)



Kerttu:

"Mul sündis 15. veebruaril 2012 poeg, 4134 g ja 55 cm. Ta vist ei võimelnud joogas kaasa, et nii suureks sai:) Tahtsin tänada tundide eest, usun, et sellel, et sünnitus kergelt läks, oli oma osa joogal. Kahjuks vette sünnitada kõrge vererõhu ja tursete pärast ei lubatud, aga liblikaasendis istuda ja A-O-U-M laulda sain küll:) Viimastel päevadel enne sünnitust kodus oli samuti tunnis saadud harjutustest palju leevendust."

Getter:
"Minu tütreke sündis 4. oktoobril ja tahtsin teid tänada joogatundide eest. Harjutused ja hingamine olid abiks ka sünnitusel. Eriti tugevasti tegin kõhuhingamist tuhude ajal ja see tõesti aitas lõõgastuda. Presside ajal pidin lihtsalt tugevasti välja hingama. Mu sünnitus läks väga hästi ning mul polnud ühtegi rebendit. Suur aitäh veelkord."

Livia:
"Tänan nende kogemuste eest, mida sain joogatunnis rasedatele :)
Alustasin nende tundidega juba paarinädalase raseduse ajal ning neis omandatud universaalsetest harjutustest on olnud tuge ka nüüd, tütre emana.
Rasedus kestis arvatust kolm nädalat kauem ja sünnitustegevus kulges reedest esmaspäevani ning lõppes keisrilõikega, kuid selle aja aitasid mõnusamaks ja harmooniliseks muuta kõik tundides läbiproovitud harjutused. Eriti oli abi sügavast ning rahulikust sisse-väljahingamisest: madalahäälsed "ooo" ning "aaa" ja "mmm" toimisid lõdvestavalt ja meditatiivselt. Keisrilõikest toibuminegi on olnud sellevõrra lihtsam, et jooga aitab hoida vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tasakaalu :)"

Mari:
"Eelmisel neljapäeval kappasin joogatundi kohale kui väle hirv, ootamata midagi muud peale tavapäraselt mõnusa tunni. Numbrid näitasid siis 39+1.

Kõik tundus väga zen kuni täisküki-harjutuseni; korraga tundsin (vabandust väga), et mingi sahmakas nagu tuli püksi:) Okei, mõtlesin, ehk lihtsalt suurenenud voolus või siis andis see selgelt märku, et vaagnapõhjalihased vajaksid eraldi trenni. Väike sabin oli aga sees, kuid kuna nälg ähvardas silmanägemise ära võtta, siis läksime elukaaslasega hoopis sööma. Kell 19 veel krõbistasime rõõmsalt suppi ja pirukaid vanalinnas ja seejärel jalutasime koju Kassisabasse. Tee peal tundsin nagu mingit ebamäärast valu. 10 min hiljem kodus olid uued valud ja kohe 2 min intervallidega. Ise ikka eriti midagi uskuda ei tihanud, aga pakkisime igaks juhuks kotid kaasa ja rallisime Pelgulinna. Seal siis võeti vastu ja öeldi, et sünnitegevus juba poole peal; avatus oli 4 või 5 cm. Kell oli kusagil 20 ja pisut peale. Mõne tunni möödudes oli täisavatus käes ja kell 00:26 oli kätel 51 cm ja 3,8 kg beebi-ilu värske Amburipoisi näol.
Tagantjärele mõeldes läks kõik nii hoogsalt, et peale hingamise mingeid erilisi nippe ei osanudki kasutada. Valuvaigistiteta sain hakkama ja üldjoontes oli positiivne sünnituskogemus (kuigi pressid kestsid pea 2h ja võtsid korralikult läbi, samas polnud valusad). Nii et ma ei tea, kas täiskükk tegi mingi võlutriki, aga väike legend on sellest minu jaoks sündinud."


Kärt:

"Käisin joogatunnis kaks kuud. Tähtaeg oli 17. november 2013. Kahjuks läksid minu enda tervise näitajad kehvaks ja 12. novembril alustati õrnalt esilekutsumisega, geeliga. Kohe algusest peale oli teada, et võib tulla ka keiser. Eelmine oli ka erakorraline keiser, küll 7 aastat tagasi. 13. novembril kell 09:05 tulid veed ja kohe läks suureks valutamiseks. Kell 12 juba "uutasin" koos abikaasaga, kes oli käinud minuga Pelgus tuhude leevendamise koolitusel (väga soovitan naistele koos meestega sinna minna). Asjade käik läks aga nii et 19:37 sündis minu poja keisrilõike abil. Ise olin küll väga kurb aga mis teha. Tahtsin ütelda seda, et see hingamine ja uutamine aitab ka siis, kui peale keisrit su kõhule vajutatakse. Eelmine kord ma seda ei teadnud aga nüüd see aitas valu ära hingata.
Kõike paremet teile ja ülejäänutele grupis!"


H:

"Jagaksin hea meelega oma kogemusi sünnitusest
(9.02.14) ja sellest, kuidas jooga mind aitas, aga paraku ma ei saanudki ise sünnitada. Et beebi oli tuharseisus, siis tehti mulle keisrilõige. Vähemalt sain oma esimesed kokkutõmbed ära kannatada - kuigi plaaniline keisri aeg oli pandud 10. veebruariks, siis beebi tahtis ikkagi ise sünnipäeva valida ja otsustas juba 9. veebruaril tulla. Nende esimeste nõrkade kokkutõmmete ajal muidugi püüdsin teadlikult hingata ja ei tea kas seetõttu tundus asi mulle kuidagi liiga lihtne. :) Ka lõikus läks üle ootuste kenasti ja hingmine oli siingi abiks. Õhtul olin juba jalul ja kahe päeva pärast saime koju."

 

Aale-Triinu:
" Minu teise lapse sünd 2014 aprillis oli päris erinev esimesest, 12 aasta tagusest, mis tookord kulges väga lihtsalt ja ruttu - nüüd aga juhtus, et tervelt kuu aega enne tähtaega hakkas üllatuslikult lootevee kott "lekkima". Käisin erakorralisel vastuvõtul, kus ultraheliga tuvastati, et looteveed ongi puhkenud ning lubati küll ööseks koju, kuid soovitati järgmise 24 h jooksul sünnitust esile kutsuma hakata, kui see just ise ei alga. Mingit sünnitustegevust ise pihta ei hakanud, kõik näidud, sh põletikunäit olid aga täiesti korras. Seetõttu julgesime oodata siiski veidi kauem (mis arstidele ei meeldunud sugugi) ning jõin tasside kaupa nõmm-liiva teed, mis peaks ka sünnitust looduslikult esile kutsuma. Minu keha aga ei kavatsenudki sünnitama hakata ning 48 h hiljem, hakkasime haiglas siiski sünnitust esilekutsuma oksüdatsiiniga. Esilekutsutult võttis avanemisperiood aega märksa kauem (terve päeva!), kui loomuliku alguse puhul ja kui esimese sünnituse ajal oli seda päris valusat aega väga vähe, siis nüüd tundus aeg venivat lõputult nagu tigu! Tuhude ajal hingasin sügavalt nina kaudu sisse ja suust välja ja tegin jämedat häält, põhiliselt "uuuu" aitas hästi. :) Lõpuks hakkas asi arenema õnneks kiiremini, tänu ka homöopaatilistele terakestele ja refleksioloogia massaažile, mida minu imeline ämmaemad oskas abiks veel juurde pakkuda. Ja kui algas väljutusperiood, siis "uu" enam ei aidanud, sest enneaegse beebi puhul polnud seal aega n-ö mediteerida - pidi hoopis rohkem pressima ja selle juures ikka hinge kinni hoidma korralikult. 53 minuti pärast kuulsingi juba imearmsa pojukese nuttu ja tänu oma ämmaemandale sain ta kohe ka oma rinnale, ning nati hiljem vel uuesti ka ternespiima tilgakesi imema! Kahjuks muidu tihti juhtub, et enneaegsete laste puhul viiakse tita koheselt ema juursest ära arstide järelvalve alla, mis sageli on ka õigustatud, alati aga mitte. Ca 20 min hiljem viidi minugi tita taastuma sooja kuvöösi (vaja oli ka hingamismaski ca pooleteiseks päevaks), kust ta aga paari päeva möödudes juba välja sai. Tahan nüüd aga öelda kõigile, kelle sünnitus saabub oodatus varem, et ärge muretsege, absoluutselt iga sünnitus (ka esilekutsutud või muul moel abistatud või ka keisrilõige) on täis õnne ja armastust ja ka enneaegsed vastsündinud on täiesti imeliselt tugevad ja väga ruttu teevad puuduolevad nädalad tasa!"


A
nni
"Joogatunnid olid mulle mõnusaks abiks nii raseduse lõpus kui ka sünnitusel. Aitäh nende tundide eest! Sünnitus oli ekstra-kiire (alla 2 tunni) ja samal ajal väga imeline kogemus. Kuna mu eelmine laps sündis vaakumiga ja sünnituse käigus kaotasin väga palju verd, tehti vereülekanne ja üldnarkoos, mistõttu sain lapse enda rinnale alles paljude tundide möödudes, enesetunne oli kohutav, hinges valitses pettumus ja segadus, siis seekord oli kõik kuidagi nii teistmoodi - kogu see loomuliku sünnituse kogemus iseenesest ja uhke teadmine, et ma tõesti sain sellega ise hakkama! :) Tuhud olid kuidagi meeldivalt üle hingatavad (vähemasti mingil perioodil :)) ja püüdsin teadlikult neisse suhtuda kui tuhudesse, mitte kui valusse."


Mari
"18. veebruaril 2015 jõudis kätte see päev, mil oma teise tibu ilmale tõin! Kogu värk toimus nii tormakalt, et ma ei jõudnud elutoa diivanilt lahkudagi, kui laps juba mu rinnal lebas :) Kui näha oli, et me ei jõua enam ei ajaliselt ega füüsiliselt haiglasse sõita, oli joogatundides endale sisendatud vägevuse tunne kindlasti see asi, mis mind asjade käigust ära kohkuda ei lasknud, lisaks muidugi tõhus hingamine tuhude ajal. Mu sugulane on ämmaemand, kusjuures see tõsiasi meenus 10 min enne seda, kui mees lapse vastu võttis. Sugulane jõudis hetk enne kiirabi, et platsenta välja aidata - see kõik toimus tõeliselt kiiresti, täiesti filmistsenaariumi vääriliselt :D"

 

K
"Siit tuleb üks hästi pikalt venima jäänud tänu. Osalesin Sinu joogas lapseootel emadele juba 2013. aastal. See oli nii mõnus kogemus, mis aitas nii joogat kui ka iseend avastada, nautida liikumise mõnu ning valmistada ette lapse sünniks. Seda viimast toetas jooga oluliselt - joogas kogetut appi võttes oli täiesti võimalik probleemideta 4,7 kilone laps ilmale tuua.
Mõned kombinatsioonid sellest ajast on jäänud minu igapäevasesse rütmi väikeste pausidega tänaseni (ja nii meenus mulle aeg ajalt neid harjutusi tehes, et pole Sind veel tänanud). Aitäh!"

 


 

Kõik tunnis osalenud on väga teretulnud jagama oma kogemust!