Studio108


Kogemused ja tagasiside sünnitustelt

Eesti Sünnitoetajate Ühingu kodulehel on võimalik täita lühikest rahulolu küsimustikku - www.surveymonkey.com/r/ZNM5MCZ
Oled südamest oodatud oma tagasisidet ja kogemust sünnitoetusest jagama minuga aga ka otse,  kirjutades kohe pikemalt! :)
 
Jaanuar 2021
"Täna aasta tagasi sündis minu poeg. Tänu Aale-Triinu toetusele kulges sünnitus nii, et saan sellele täna suure tänu- ja õnnetunde ning rahuoluga tagasi vaadata. Aale-Triinu lõi minu jaoks juba enne sünnitust oma nõuannete ja kohaolekuga niivõrd turvalise õhkkonna, et sain oma sisehäält kuulata ja julgesin selle järgi otsustada. Ja need otsused olid nii-nii õiged. Olin viimase hetkeni oma turvalises kodus. Haiglasse jõudes hoolitses Aale-Triinu absoluutselt kõigi pisiasjade eest ning mina sain 100% sünnitusele keskenduda. Ma olin lihtsalt nii hoitud ja hoolitsetud, et miski ei häirinud seda protsessi, milles mina ja mu sündiv laps kulgesime. See oli valus ja mul oli sellel hetkel raske, aga see oli siiski imeline. Uskumatu, et ma sain sellise sünnituskogemuse ja olen täiesti kindel, et just tänu Aale-Triinule. Ma olen siin üle-eile õhtust alates mõelnud nendele aasta tagustele sündmustele ja no pisar tuleb pidevalt silma, et see kõik nii ilusti ja hästi läks. Täpselt selline "väge täis" kogemus, nagu ma olen unistanud, et sünnitus võiks olla 🙏 Aitäh!
Marit & Kaspar"

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

detsember 2020
"Oleme väga tänulikud, et olid ja oled meile toeks sellel põneval, olulisel ja erilisel ajal! Palju jaksu Sulle sinu töös, mis on niivõrd vajalik :)
Loodame veel kohtuda ja arutada maailma asju!"

Sandra
 

detsember 2020
"I'm glad and grateful that you were at our side during this very special year. Thank you for being our doula."
S & A

 

Eliase sünni lugu
juuli 2020

"Kirjutan meie teise lapse sünniloo. Mul oli soov, et mitmed asjad läheksid teisiti, kui olid läinud esimese lapse sünnil. Esimesest sünnitusest ei ole mul traumeerivat mälestust ja ei mäleta ma ka valu, aga see kestis väga kaua (39h) ja lõpp venis ka pikaks. Seetõttu teadsin, et tahan kasutan teisel korral doula abi. Võtsin ühendust Aale-Triinuga. 34. nädala paiku õpetas ta meile harjutused, mida saime mehega koos teha, toetamsks sünnituse pehmemat kulgu. Ootasime põnevusega, millal sünnitus algab. Mehe ennustuste kohaselt hakkas asi hargnema üks päev enne tähtaega ja nagu minu taotlus ette nägi - rahulikul hommikul peale ärkamist :) Tundsin väikseid valusid alakõhus, millegapärast olin ma veendunud, et tunne peaks tulema ülakõhust. Seepärast kahtlesin, kas toimub ikka õige asi. Paari tunni pärast helistasin Aalele, et küsida, mis ta arvab, kas ma sünnitan. Ta arvas, et eks lähiajal hakkab midagi toimuma. Kuna eelmine sünnitus tähendas megamaratoni, otsustasin, et lähen magama. Magasin kaks tundi. Peale ärkamist olin üsna kindel, et sünnitegevus käib. Tuhud ei olnud väga intensiivsed. Kui tuhu tuli, tahtis keha teha puusaringe. Tuhudest ei lasknud ma end väga häirida ja tegin samal ajal ka perele söögi valmis. Peale sõrme lõikamist sain aru, et tuhu ajal pean noa käest panema. Konsulteerisin telefoni teel veel Aalega, kes suutis mu rääkimisest-hingamisest aru saada, kus maal mu sünnitus on ja mis asendeid, võtteid ma peaksin rakendama, et arengule kaasa aidata. Kuna pelgasin ikka, et asi võib venida pikale, tahtsin minna jalutama ja siis dušši alla. Aalega rääkides sain aru, et veel pean vabastama mõned emotsioonid ja mõtted, mis mind ei toeta. Jalutama ma ei läinud ja peale dušši helistasin Aalele ja ta hakkas minu poole tulema. Ühel korral otsustasin telefoniäpiga mõõta ka tuhude vahet, sain 4 minutit. See aga ei suunanud mind mõttele, et peaks haiglasse minema, sest esimesel sünnitusel istusin tunde ja tunde tuhusid mõõtes ja 3-minutiliste vahede tulemusel oli avatust ikka 3cm, seega ei tegelenud mõõtmisega seekord üldse. Tuhud läksid intensiivsemaks. Läksin magamistuppa ja istusin väikese madala pingikese peale, käed toetamas voodile, iseenesest tuli mu seest sügav hingamine ja madala vokaaliga välja hingamine. Aale tuli ja masseeris mu turja. Seejärel soovisin minna voodisse pikali ja Aale asetas peanut-palli mu jalge vahele ning suunas mind sobivasse asendisse. Vahepeal jõudsin mu vanemad ja võtsin vanema lapse endaga kaasa. Ühel hetkel hakkasin tundma pressi-tunnet. Otsustasime, et hakkame haiglasse sättima, sinna oli 20-minutilise autosõidu tee. Püsti tõustes tahtsin uuesti kohe maha käpuli minna. Õnnestus rutata autoni, tagaistmele ja käpuli. Aale ütles, et hoiaksin ülakeha allpool ja hingaksin kiiresti, siis laps kindlasti autos sündida ei saa. Tagapingile minnes tulid veed ära. Asusime teele. Pigistasin mehe õlga, haiglale lähenedes hakkasin tundma, kuidas laps juba tahab tulla, tundsin pea survet. Mees sõitis rahulikult haigla ette, ma tuhisesin ruttu haigla uksest sisse ja kiskusin ülariideid ära, teatades, et kohe tuleb laps! Läksin käpuli raamile ja veenduti, et pea paistab. Mind kiirustati lähimasse sünnitustuppa. Kiire koroonapulk ninna ja sain siirduda sünnitustoa lauale. Ämmaemand suunas mind külili asendisse ja peale kahte satsi pressimist, oligi laps käes! Kõik mis ma korrutasin oli, et uskumatu, uskumatu, see on tehtud. See käis väga kiiresti. Kell 13 ärkasin ma oma lõunaunest, kell kaks tegin veel süüa, pool viis võtsid mu vanemad vanema lapse ja paar minutit peale viit sündis beebi, vaid peale üheksat minutit sünnitustoas. Kuna esimene sünnitus oli nii pikk, siis oli selline kiire-pehme sünnitus mulle nii suur üllatus, positiivne üllatus. Kõik läks väga hästi ja tõeks said ka kõik minu sõnastamata soovid. Ma olen täiesti veendunud, et doula Aale-Triinu juhendamised ja tehtud harjutused mängisid väga suurt rolli. Kui on võimalus kasutada sellist pehmet ja täpset sekkumist sünnituse kulu kergendamiseks, siis soovitan seda igaühele. Parim võimalikest sekkumisviisidest on kindlasti doula abi :). Parimat ja suur tänu veelkord! "
Mari-Ann
 

Tagasiside sünnituseks ettevalmistavatele videotundidele ja erasessioonile
mai 2020
"Aale-Triinu sattus minu teele kui soovisin 7. raseduskuul hakata aktiivsemalt käima rasedate joogas, kuid saabus eriolukord ning kõik perekeskuste tunnid olid tühistatud. Peagi leidsin Aale-Triinu veebijoogad ning osalesin nendes kuni raseduse lõpuni. Kui esiti tundus veebitunni mõte kummaline, siis tegelikult olid need väga nauditavad ning mis kõige toredam, sain joogat teha endale sobival ajal ja mitu korda nädalas! Kuigi me ei olnud Aale-Triinuga kunagi kohtunud, tekkis tundidest tore äratundmine, et ta võiks minu sünnituskogemusele veelgi enam toeks olla. Nii külastaski ta meid ja näitas praktilisi harjutusi, kuidas ise sünnitusele kaasa aidata. Olen kindel, et tema soovitused nii joogatundidest kui personaalsest nõustamisest aitasid kaasa väga positiivsele sünnituskogemusele, mu keha ja meel olid selleks imeliseks sündmuseks valmis! Aitäh Sulle!"
Krista

 

Tagasiside joogatundidele ja doula erasessioonile, mis toetas sünnituse algamist, kui lapseootus tähtajast üle oli läinud.
mai lõpp 2020
"Tahtsin teada anda, et meie beebi sündis eilsel ilusal suvisel õhtupoolikul ja selleks läks u 2h, ilma ühegi tundemärgita oli juba 5cm avatust 🙂 Olen kindel, et joogad, "kolme õe" harjutused ja punktide masseerimised andsid olulise panuse, et keha juba nii hästi ette valmistatud oli! Suur tänu sulle ja indu rasedate toetamisel!" K
 

Sünnitoetus märts 2020 - eriolukorra ajal, telefoni teel ja kõrvaklappidega.
"Tänud sulle, Aale-Triinu! Tänu sinule sain tuhu sisse mindud õigete mõtetega ja üldse õige suhtumisega asja üle elatud! Sünnituse mõtted ja sünnitus ise oli peaaegu täpselt sellised, millest unistasin, ja suureks abiks oli see, et olid olemas! Aitäh veekord!" Katja
 

Tagasiside veebruar 2020 Sünnitoetusele täpselt aasta varem
Armas Aale-Triinu!
Aasta eest lippasid Sa kohtuma võhivõõra kõhuviirusest räsitud naisega otse sünnitustoas. Paar päeva tagasi sai Sinu abiga ilmale tulnud väike Jakob aastaseks. Tervitame Sind, kallistame ja ütleme kogu perega Sulle suur aitäh, et tulid ja toetasid! 💕 Imetamisest sai ilus teekond, mis kestab veel. Jakob on väga maias poiss, äärmiselt rõõmus ja naerusuine.

Era-joogatunnid, sünnitusele vahetult eelnev toetus ja sünnitusjärgne toetus
august 2019

"Rebozzo salliga massaaži proovisime ühe lapseootel era-joogatunni lõpetuseks. Väga mõnus ja rahustav, nagu ema kiigutus. Vajusin pärast seda täiesti oma mulli või isegi uinakusse... Mõtlesin hiljem veel, et võiks ise oma pere jaoks osata...
Rebozzo tuli taas abiks ka kui lootevesi hakkas enne sündi nõrisema, kuid tuhud ei alanud. Kuna ei soovinud haiglasse minna ja enne esilekutsutud sünnitust soovitas ämmaemand veel proovida rebozzot. Aale-Triinu leidis võimaluse seda kohe teha ja lisas veel õiged homoöpaatilised terad - Ja tuhud algasidki ilusasti mõne tunni pärast.
Mind aitasid sünnitusel väga just paar päeva enne Aale-Triinuga lapseootel joogatunnis korratud hingamisharjutused ja sünnitust toetavad asendid. On väga suur vahe kas sünnitamisel hingata tavaliselt või teadlikult, kasutades ka häält ja osata kasutada gravitatsiooni...
Tundsin end teist last sünnitades väekalt ja sünni kaasloojana (tuhust tuhusse kannatamise asemel). Teadsin, et iga hingetõmme viib titale lähemale ning tundsin kuidas oma kehaga - õigesti hingates ning sündi toetavaid asendeid valides - ise lapse tulekule seekord rohkem kaasa aitasin.
Sünnitus kestis vaid 4 tundi, sellest väljutus 45 minutit. Pisike väljus kahe spontaanse pressiga (ma polnud enne kindel et ma oskan pressida). Ise vigastusteta, lapse apgar 10/10 ja mõnusasti kodus.

...
Sünnitusjärgne jõujoogi kogemus - see oli päikeseline ja toitev, pärast sünnitust meeldis mulle koos puuviljadega tarbida. Soojendas seestpoolt, mis hea kui soe mütakas kõhust sülle ja kaissu kolinud. Tore meeleolu looja ka teistele pereliikmetele ja sel erilisel ajal kodust läbisattuvatele inimestele.
Benkung kõhusidumine peale sünnitust - Nii mõnus sirge rühi ja palju pikem tunne, ilma et ise midagu pingutama peaks. Nagu maa ja taeva vahel kiiguks..."

Tiina

 

 

 

 

 

 

 

 


 



* * *

Sünnitoetus juuli 2019
"Jäädes teist korda rasedaks olin ma üliõnnelik, sest teise lapse saamise soov oli juba aastaid mõtteis olnud. Peale ämmaemanda visiiti, kus kinnitati, et lootemuna on paigas ja elutegevus käib, käis mul ainult üks mõte peast läbi: nüüd tuleb siis jälle sünnitama minna. Kuna esimene sünnitus jättis minusse oma mitte just kõige positiivsema jälje, siis seekord võtsin nõuks leida omale maksimaalsed abikäed sünnituseks ehk otsisin omale doula ning eraämmaemanda. Aale-Triinu joogas olin käinud juba esimest last oodates, mistõttu ma teadsin, millised on tema teadmised, põhimõtted ning milline ta ise inimesena on. Kuna doula veedab aega sinuga kogu sünnituse, siis minu jaoks oli oluline olla doulaga samas mõtlemisrütmis ning usaldad tema arvamust. Ämmaemanda valisin samuti oma sõprade ja doula soovituste abil. Ja tõesti paremat komplekti ei oska ma üldse tahtagi.
Teine sünnitus algas täpselt tähtpäeval. Hommikul algasid valutud emaka kokkutõmbed, mis päeva jooksul üha kulmineerusid. Helistasin juba hommikul nii ämmaemandale kui ka Aale-Triinule ning viisin nad toimuvaga kurssi. Käisin päeva jooksul dušši all ja mõned tunnid hiljem ka vannis. Aeg läks ning tuhud muutusid veidi valusamaks ning hakkasid tahapoole liikuma. Ma arvan, et avatust mul oli juba piisavalt, aga sünnitama veel ei tahtnud minna - looteveed veel tulemata ja tuhud ei olnud piisavalt tugevad. Tuli siis Aale-Triinu mulle külla ja ütles kohe, et tita ei ole veel päris õiges asendis sündima hakkamiseks. Proovisime siis paari kehaasendit, mis aitasid beebil õigesse kohta liikuda ning vaid mõned tunnid hiljem beebi sündiski. Nii et, elusnäide sellest, kuidas doulast on palju abi. Beebi sündis sünnitusmajas vannivette. Minu jaoks super kogemus!!!! Tänu doulale ja ämmaemanda tööle oli sünnitus ka minu elukaaslase ja lapse isa jaoks positiivsem kogemus. Kuigi lapse isa on su hingesugulane, keda sa armastad, siis doula ja ämmaemand saavad aidata sind just sünnitamisel, mees kahjuks siin ei saa nõu anda, pole tema töö. Vähemalt minu puhul oli see nii."
Katrin

 

 

 

 

 


 





* * *
 

Sünnitoetus juuni 2019
"Esmasünnitajana võin öelda, et minu sünnitus oli imeline! Seda eelkõige tänu suurele usaldusele enda, sündiva beebi, sünnitoetaja, oma mehe ja looduse loomulikkuse vastu. Mind hämmastas ja siiani hämmastab see, et kus kohast ma olin võimaline seda jõudu ammutama, sest sünnitusprotsess ise oli päris pikk ja väsitav. Aga kuskilt see jõud tuleb ja pärast hiljem ei ole väsimusest märkigi - selline eufooria ja rahulolu tunne korraga. Mind rõõmustas, et tänu enda vaimsele häälestusele, õigele hingamisele ja super toetusele ei pidanud minu sünnituse ajal kordagi sünnitusmaja personal meditsiiniliselt sekkuma. Super kogemus, mida võiks tulevikus veel kogeda ;)"
K

 

 

 

 

 


 

 
* * *
Sünnitusjärgne toetus peale 3. lapse sündi, benkung kõhusidumine
jaanuar 2019
"Aale-Triinu on teadlik ja professionaalne doula. Sain temalt palju kasulikku infot ja tema visiit koju doulana aitas mul tohutult tulla taas tasakaalu ja taastuda nii füüsilisel kui energeetilisel tasandil. Aale-Triinu teab, mida teeb ja teeb seda südamega. Rasedana käisin tema juures joogas ja sellest oli Tohutult kasu sünnitamisel. Esmalt see aitas hormonaalsel tasandil emotsioonidega toime tulla raseduse ajal ja sünnitamisel olla lõdvestunud ja õigesti hingata. Pärast koos beebiga ema-lapse joogatunnis sain taaskord palju häid tarkusi lapse arengu kohta ja ka üldiselt olid tunnid väga väga mõnusad! Olen nii tänulik kõige eest ja tänu Aale-Triinule on kogu see teekond olnud tõeliselt imeline!"
Helen
 

Sünnitoetus juuni 2018
"Olin viiendat kuud lapseootel, kui võtsin ühendust Aale-Triinuga, kelle kontakti olin leidnud Eesti Sünnitoetajate Ühenduse kodulehelt. Millegipärast jäi mulle mitmete tutvustuste hulgast silma just Aale-Triinu, kes muuhulgas oli ära märkinud lapseootel emade jooga individuaaltunnid. Järgnevate kuude jooksul kohtusime mitmeid kordi meie kodus - see oli minu jaoks eriti mugav lahendus (kui välja arvata meie kaks väga aktiivset koera, kes muudkui Aale-Triinu tähelepanu otsisid ☺).
Aale-Triinu õpetas mulle erinevaid hingamistehnikaid ning keha lõdvestavaid harjutusi. Mida lähemale jõudis tähtaeg, seda vähem tegelesime erinevate harjutustega. Me lihtsalt rääkisime. Eks mul oli igasugu mõtteid ja küsimusi ikka väga palju. Rääkisime sünnitusest, imetamisest, toitumisest, vaktsineerimisest, haiglatoimingutest ja kõigest muust. Aale-Triinu oli väga avatud suhtumisega, kindlasti mitte pealetükkiv ega hukkamõistev. Ta aitas mul koostada sünnitusplaani ning tuli kaasa, kui kohtusin esmakordselt ämmaemand Irenaga, kes hiljem ITK-s sünnituse vastu võttis.
Ettevalmistused olid tehtud, kahe väga toreda naisterahvaga plaan A läbi räägitud ja jäigi üle viimaseid rasedusnädalaid nautida (mina tõesti nautisin, kuna rasedus oli kulgenud väga kenasti – ei olnud füüsiliselt raske ja tundsin, et olen ka emotsionaalselt valmis oma esimeseks sünnituseks).
Meie pisike ime otsustas tulla veidi varem, mitte küll enneaegsena, kuna nädalaid oli siis juba 38+1. Tagasi mõeldes oli ta juba 5 päeva sellest märku andnud. Õhtuti kordus sarnane muster: kella 23-00 paiku tõmbas kõht toonusesse, pikali olla oli ebamugav, seega lugesin raamatut või vaatasin mõnd filmi kuni umbes kella 2-3 paiku öösel tundsin, et nüüd saab magama minna. Sel öösel kordus muster taas, kuid seekord tulid kell 3 öösel hoopis veed ning magama minna enam ei saanud – oli tarvis hoopis Tartust Tallinnasse sõitma hakata. Tuhud olid nõrgad ning ebaregulaarsed. Kella 7 ajal helistasin ämmaemandale ning saatsin Aale-Triinule sõnumi, et miskit toimub :) Leppisime ämmaemandaga kokku, et teeme järgmise kontrollkõne kell 15:00 – seni võiksin proovida magada ning midagi kerget süüa. Tuli välja, et Aale-Triinu oli hoopis Võrumaal, kuid õnneks oli tal võimalik peaaegu koheselt Tallinnasse sõitma hakata.
Kella 15ni ma siiski kodus oodata ei suutnud, kuna tuhud muutusid intensiivsemaks ja regulaarsemaks ning kell 13:00 olin juba sünnitustoas. Avatust oli selleks hetkeks 5cm. Nagu olime eelnevalt kokku leppinud, ei soovinud ma valuvaigisteid ega epiduraali. Käisin sooja duši all, roomasin neljakäpukil põrandal, istusin võimlemispallil jms.
Peagi saabus ka Aale-Triinu, kes oli mulle tõeliselt suureks toeks ja abiks - hingas minuga koos, aitas valida asendeid, mis võiksid tuhusid veidi leevendada, oli lihtsalt armas ja hoolitsev. Ämmaemand Irena sõnul valutasin ma nagu õmblusmasin - üks valuhoog ei jõudnud veel lõppeda, kui uus juba peale hakkas tulema. Aale-Triinu ütles, et proovib masseerida teatud punkte mu jalgadel ja oh imet – saabus 3 minutit, mil ma ei tundnud mitte mingit valu ning suutsin korraks isegi magama jääda. Kella 16 ajal küsisin Irenalt prognoosi ning ta arvas, et pressideni läheb veel umbes 4-5 tundi. Leppisime kokku, et tunni pärast tuleb mind uuesti vaatama. Kella 16:30 ajal läksin vanni, kuid pikalt ma seal olla ei tahtnud. Tundsin, et midagi on teistmoodi. Olin tuhudega juba „harjunud“, kuid nüüd oli midagi teisiti. Aale-Triinu sõnul muutus ka minu hääl „karusemaks“☺ tulin vannist välja ning peagi saabus ka Irena, kes küsis, mida sooviksin teha. Vastasin: „hakkaks tegutsema!“:) Üllatuseks selgus, et mul oligi vahepeal saabunud täisavatus ja võisin alustada pressimist. Kuna varasem kogemus puudus, arvasin, et see viimane etapp saab olema kõige raskem. Kuid oli hoopis vastupidi – mind haaras uus energia, väsimus oli kadunud ning tuhudega koos töötades, ei tundnud mitte mingit valu. Umbes pool tundi rahulikus tempos pressimist ning pisike tüdrukutirts oli minu kätel kell 17:51 ☺ Ta oli 48cm pikk, kaalus 2726g ja peaümbermõõt oli 34cm. Mina olin pääsenud rebenditeta ning tundsin ennast suurepäraselt ja üliõnnelikuna.
Hiljem kuulsin, et lisaks sellele, et Aale-Triinu oli mulle sünnitustoas hindamatuks toeks, oli ta jõudnud ka minu perekonda pidevalt toimuvaga kursis hoida – lihtsalt uskumatu! ☺
Olen selle kogemuse eest väga tänulik ning olen veendunud, et just rasedusaegsed kohtumised ja jutuajamised Aale-Triinuga mängisid väga suurt rolli selles, et sünnitus kujunes just selliseks."
Marii

 

 

 

 

 

 

 

 




* * *
 


 

Sünnitoetus veebruar 2018
"Minu elu esimene kodusünnitus on nüüd tehtud, ja ma jäin väga rahule. Oli küll raskem kui ma visualiseerisin, aga tänu võrratule sünnitoetajale ja ämmaemandale, kujunes see siiski suurepäraseks kogemuseks. Beebit oodates käisin tavaämmaemanda vastuvõttudel nii nagu ametlik kord ette näeb. Nad avastasid, et beebi platsenta on emakakaela peale kasvanud- eesseinast tahaseina üle emakakaela. See oli paras üllatus mulle (see tähendab et vaginaalselt sünnitamine on võimatu ning on suurenenud tõenäosus enneaegseks sünnituseks)... Hakkasin endaga tööle, et toetada platsenta nihkumist ülespoole.
Järgmisel ultrahelil öeldi et platsenta on külje peal ja loomulikku sünnitust ei sega, ning viimases ultrahelis et platsenta on emaka üleval eesseinas. Jess. Sain hakata ette valmistama enda kodusünnitust. Mehel tekkis vajadus minna tähtaja nädalal 5 päevaks Itaaliasse. Proovisime enne ta lendu sünnitust esile kutsuda kõikvõimalike vanarahvatarkuste abil. Ei midagi. Leppisime kokku et hoian beebit sees seni kuni ta tagasi tuleb 😛 hahaaa... täpselt samal minutil kui ta lennukisse astus (kell 20.30), tulid mul veed ära. Tekkinud olukord oli minu jaoks kohe eriti põnev- pidin ju kõik stsenaariumid ise nüüd ette valmistama esimeste tuhude ajal (laps ämma juurde, mureliku ämma maha rahustamine, haigla asjad ukse juurde valmis, auto stardivalmis, uks lahti, et ämmaemand ja doula saaksid tuppa, erinevate jõujookide komponendid valmis, sünnituspesa, käterätid jne jne.). Kui sain kõigega valmis, siis heitsin pikali, et vaadata kas tuhud kaovad. Mingiks ajaks intensiivsus kadus, aga siis hakkas juurde andma ja ma teadsin et „see ongi see“. Läksin vanni lõdvestuma ja tuhusid mõõtma. Tuhud muutusid järjest intensiivsemaks, aga regulaarsust ei tekkinud kuni sünnituse lõpuni välja. Raske oli lõõgastuda, sest mõõtsin tuhusid ning nuputasin, mis toimub- kas on õige asi või mitte. Kas kutsuda superdoula Aale-Triinu või veel mitte. Kell 3 ta tuli ja võttis tuhude mõõtmise funktsiooni üle. Kõik kulges kenasti. Aale-Triinu luges mulle ette afirmatsioone ja mina vajusin oma mulli sisse avanema, lõõgastuma. Siis aga üllatasid mind tohutud seljavalud. Kuna veed tulid mul püstijalu, siis ilmselt oli beebi sattunud sünnitusteedesse natuke valesti. Õnneks teadis Aale-Triinu, mida vaja teha- võtsin ta juhendamisel tagurpidiasendi, et beebi saaks gravitatsiooni abil sünnitusteedest uuesti välja vajuda ning võtta uue asendi. See õnnestus kiirelt... siiski ei andnud see sünitusele hoogu juurde. Jäin umbes 4cm peale toppama (nii nagu esimesel sünnitusel). Aale-Triinu aitas mul eelmise kogemuse hirmu-valu tsüklist läbi lõdvestuda, ning abistas punktmassaaži ja teiste toetavate nippidega. Tuhud muutusidki taas jõulisemaks ja tihedamaks, ning avatus suurenes mühinal. Läksin uuesti vanni, kus beebi hakkas sünnituskanalist läbi laskuma. Üritasin end tagasi hoida, et avaneda lõplikult. Aale-Triinu toetas mind hästi. Ta helistas ämmaemand Ingridile, et aeg on tulla sünnitust vastu võtma. Selleks ajaks kui Ingrid kohale jõudis, olin ma muutunud korralikuks emakaruks. Ingrid ei teadnud, kas jõuab riideid vahetada või mitte... õnneks jõudis. Mu keha oli selleks hetkeks juba väga väsinud, eriti jalad, mis värisesid (ilmselt sellepärast et beebi oli seljanärvi peale käinud ja need närvid ju jooksevad reitesse välja). Üritasin rahulikult beebit välja pressida nii nagu mind juhendati, aga kõik käis minu jaoks liiga aeglaselt. Tundsin, et ma ei jõua enam füüsiliselt kauem kui pool tundi. Otsustasin et saagu mis saab. Ma pressin beebi välja, nüüd ja kohe! Ja nii ma ka tegin. Kui beebi sai kõhust välja olin nii läbi omadega et ei jaksanud teda hoidagi. Ja eelmise sünnituse lõikearm kah rebenes uuesti.... aga mis sest. Sain hakkama... ja beebi oli tragi. Beebi sündis kell 9, kaalus sündides 4 kilo ja oli 53 cm pikk. Pea ning rinna ümbermõõdud 38cm. Suuuuur poiss. APGAR 9 ja 10.
Järgnevad tunnid hõljusin nagu pilve peal väsinuna, õnnelikuna. Naised askeldasid minu ja beebi ümber ning võtsid vaevaks ka sünnituse märkidest toad ära koristada (et ämmal ei jääks valemuljet kodusünnitusest ja lubaks teinekord uuesti). Olen lõputult tänulik!"


Merili

 

 

 

Sünnitoetus detsember 2017
"Meie teise lapse sünd oli esimene, mille juures Aale-Triinu lapse sünni hetkel kohal, sünnitoetajaks oli. Tegemist oli minu jaoks esimese loomuliku sünnitusega (eelmine oli keisrilõige). Meie jaoks oli oluline, et sünnitoetaja oskaks nõu anda hingamise ja erinevate sünnitusasendite osas ning oleks ise kogenud loomulikku sünnitust ning oleks rahulik ja positiivse suhtumisega.

Kohtusime Aale-Triinuga enne sünnitust ning ta vaatas üle mu sünnitusplaani, andis selle kohta tagasisidet ja asjalikke soovitusi ning nõu, mida teha, et sünnitus ise loomulikult algaks. Eriti kasulik oli soovitus, et mees jääks töölt koju ja võtaksime aja maha ning veedaksime viimased päevad enne lapse sündi koos.

Sünnitus algas kaks nädalat peale tähtaega (minu sünnipäeval ja päev enne esilekutsumist) kell 00.04, kuid sünnitustuppa jõudsin alles hommikul seitsmest. Aale-Triinu ühines meiega paar tundi hiljem. Tema koostöö nii ITK ämmaemanda kui meiega oli suurepärane. Kui ämmaemand külastas meie ruumi teatud aja tagant, siis Aale-Triinu oli kogu aeg kohal, sisestas esmasünnitajale enesekindlust ning aitas hoida mõnusat, positiivset õhkkonda. Ta oskas leida igale probleemile töötava lahenduse – mind vaevas sünnituse ajal peamiselt seljavalu ja Aale-Triinu näitas mu mehele, kuidas teha massaži, mis valu leevendas.
Laps sündis õhtul poole üheksa paiku ja sünnitusest jäi meile väga positiivne ning jõudu andev mälestus. Tundsin ennast sünnituse ajal nagu tippsportlane, kellel on oma meeskonda kaasas. Peale sünnitust oli Aale-Triinu samuti toeks ja me oleme talle väga tänulikud, et ta aitas meie lapsel nii mõnusas õhkkonnas sündida.
Aale-Triinu on väga südamlik ja temaga on lihtne suhelda ning ta mõistab ja arvestab sünnitaja soovidega – olles igas mõttes toeks."

Lill & Alvin
 
 

Loe veel tagasisidet sellest, kuidas naised said kasutada lapseootel jooga grupitundides Aale-Triinult õpitut oma sünnitustel iseseisvalt.